Savi
Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et
Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel
ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni
settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid
Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub Lontova lademe koosseisu. Mineraloogiliselt
koosneb sinisavi peamiselt savimineraalidest illiidist ning segakihilisest illiit-smektiidist.
Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks.
Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha
soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud.
Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse, sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale
mattunud, mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest rõhust kui ka temperatuurist.
annaabi.ee 
