Bütsants
lhtub Isast ja Pojast. Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054.
aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku
lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku
kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks.
Ikonoduulid ja ikonoklastid:
Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide
austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas
kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik
vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus
Kristuses.
730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema
pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide
austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks).
Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora
eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine.
Haridus ja vaimuelu: