Giuseppe Verdi
arvukaid külalisi vastu võttis. 1895. a. Sant' Agatas viibinud vene muusikakriitiku V. Korganovi
mälestustest kerkib lugeja ette luitunud tarade ja kollaste maisipõldude vahel laiuv aed ning
suure terrassiga kahekorruseline maja. Palazzo Verdi, nagu ümberkaudsed elanikud seda
hellitavalt nimetasid. Erepunane müür ja suured malmist väravad paistsid rohelis-valgel taustal
meeldivalt silma. Kõrged, peaaegu troopikaliselt tiheda lehestikuga puud, smaragdne muru,
majaesised lillepeenrad ja kaks nukrat leinapaju kahel pool väravat lisasid maalilisele pildile
meeleolu ja toredust. Villa läheduses paiknesid ilusad ja puhtad talumajad, eeskujulikud farmid,
kaunis kunstlik järv ja suurepärased tallid Verdi tõuhobuste tarvis. Ent tänavalt seda kõike ei
näinud. Imepäraseid kaunidusi varjas kiivalt karge müür.
A. Ghislanzoni arvates peitus Sant' Agatas, nagu Verdi loomuseski, midagi kaksipidist.