Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ruumides tegutsenud ringhäälingu tehnika ja salvestised enamuses.
Nõukogude algusaastatel oli raadio tugeva tsensuuri all. Ühtegi intervjuud ei
tehtud vahetult, kogu teksti pidi ajakirjanik varem valmis kirjutama ja
esinejal jäi üle see vaid ette lugeda. Sellistest kurioosumitest võib lugeda
raadioajakirjanike mälestustest. Nii nagu ühiskonnas jää sulama hakkas,
elavnes ka raadio. Suur osa oli selles kauaaegsel raadiojuhil Aado Slutskil (pildil).
Slutsk oli juudi päritolu, muide, kogu venekeelne toimetus Eesti Raadios oli rohkem
juudi toimetus kui vene toimetus. Slutsk kutsus ellu raadiodokumentaali, loodi
Päevakaja ning peagi moodustati Eesti Raadio juurde Arvutuskeskus selleks, et
raadiokuulajaid uurida. Uurimuste tulemusi läks Slutskil vaja selleks, et Moskvas
tõestada, kuivõrd eestlane on kapitalismimaailmale lähedal ja vajab seetõttu erilist
lähenemist
annaabi.ee 
