Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused
elus ja tööjõuturul. Tekkisid eeslinnad, mis olid nii füüsiliselt kui ka poliitiliselt esmasest
linnast eraldatud. Samal ajal tekkis sotsiaalne kihistumine linnas (see avaldus ka elupaiga
valikus). Elanikud, kes tunnetasid teatud kokkukuuluvustunnet nii sotsiaalselt, etniliselt kui ka
intellektuaalselt said võimaluse kujundada oma elupaiga naabruskonda. Vaesemad elanikud
jäid elama aga tööstuspiirkondade vahetusse lähedusse või hakkasid koonduma nn
slummistuvatesse piirkondadesse, kus elamistingimused olid kehvad.
Individuaalautode kasutuselevõtmine andis esmalt efekti raudteetranspordil baseeruvates
eeslinnaosades, kus elukoha ja raudteejaama vaheline distants oli pikenenud elanike
suutlikkuse piirini. Autosid kasutatigi esmalt elukoha ja raudteejaama vahelise vahemaa
katmiseks kaks korda päevas. Peale teist maailmasõda tekkisid aga suured muutused
ühiskonnas, elurajoonide planeerimises ja inimeste vajadustes. Rahvastikukasv, suurenenud