Kordamine ühiskonna kontrolltööks, heaoluühiskond
loteriid ja õnnemängud. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna
sotsiaalset jaotust, täpsemalt öeldes muutusid: tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna-ja
maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning
põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning
advokaatide arv, kuna elatustase tõusis järk-järgult ning see suurendas teenuste tarbimist.
Linnad olid slummistunud ning olme-ja sanitaarolud neis viletsad. Kujunes välja
massikultuur. Peamiseks leibkonnatüübiks kujunes väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad
ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal.
Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seostus
Tööstuslik kaubatootmine
Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
Inimõiguste tunnetamine
Postindustriaalne ühiskond:
annaabi.ee 
