vidukiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel mral aitasid kaasa rahva htekuuluvustunde kujudamisele. Tallinna vanalinnapevad juuni keskel aga kasvasid le omaprasteks laulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest tantsisid ja laulsid d lbi sinimustvalge lippude lehvides.Sellist rahva ksmeelt kogeti esimest korda. 5. Esimene taasiseseisvunud Eesti erakond( aeg, eesmrk) *1988.aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku sltumatuse Partei(ERSP).Eesmrk-ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. 6. Suvernsusdeklaratsioon (aeg, sisu) * 16. novembril 1988,suvernsusdeklaratsiooni vastuvtmine oli oluline samm, millega veel kord kinnitati liiduvabariigi "seaduste limuslikkust Eesti NSV territooriumil" ning deklareeriti, et NSV Liidu keskvimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete
konflikti ees. RO - prast 2.MS (1945) asutatud thtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmrk on kikide rahvaste hendamine, et vltida sdu, tugevndada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste gaklgset koostd. liriik - erakordselt vimas suurriik, mille mju ulatub le kogu maailma; kas tavaliselt USA ja NSV kohta. rkamisaeg sai alguse fosforiidikampaaniast. Perestroika ajal tekkisisd hendused nagu Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sltumatuse Partei ja Rahvarinne. Impeeriumimeelsed liikumised taotlesid Eesti jmist NSV alla, kritiseerisid keele ja kodakontsusseadusi. 23.aug 1989 korraldati Balti kett (669 km ja 2miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. IME on Isemajandava Eesti majandusprogramm. Siim Kallase, Tiit Made, e Savisaare ja Mikk Titma ettepanek ajakirjanduses kogu Eesti viia le tielikule isemajandusele. Kaugemaks sihiks oli eraldumine NSV majanduskompleksist, saada
(niteks: Wilcoxoni test; Z12 = 2,45; p = 0,045) vi viidata tabelile vi joonisele, kus vastavad arvud kirjas. Joonised ja tabelid olgu selged ja phjalikud, kik kasutatud smbolid ja lhendid olgu lahti seletatud joonisel vi selle allkirjas ning tabeli all vi pealkirjas. Graafiku telgede thendus olgu sinna kirjutatud koos vastavate mthikutega. Joonised olgu varustatud allkirjaga, tabelid pealkirjaga. Kehtigu jooniste ja tabelite tekstist sltumatuse printsiip: need peavad ldiselt arusaadavad olema ka ilma, et teksti peaks lugema. Samas peavad kik phitulemused olema lhidalt ja arusaadavalt olema ra toodud ka tulemuste osa tekstis. Joonistel/tabelites esitatud detaile, arve ega vea hinnanguid tekstis ei korrata. Joonised ja tabelid on nummerdatud eraldi. Iga joonis paigutatakse selle tekstiosa jrele, kus teda esmakordselt mainitakse. Tulemustes ei kirjutata millestki muust, kui ainult konkreetsetest
annaabi.ee 
