"slopasevit" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

mille viis oli soolole määratud esimesel poolel kurb ja unistav, teisel poolel aga, kus laulis koor kaasa, otse pühalikult kaebav. Sõnad kõlasid nõnda: Koor: ,,Ükskord popil oli peni, Keda armastas. Peni õgis rasvatüki, Popp ta uinutas. Ja maha mattis ta, Haud kirjatähega, Et -- ükskord popil oli peni jne. jne. See laul hakkas esimesest korrast kohe kõigile külge ja seda rahvuse peale vaatamata. Isegi härra Slopasevit kuuldi teda mõnikord kaasa örisevat. Voitinski aga matsutas seda laulu kuuldes oma koltunud suud ja kordas: ,,Oi neid lollpäid! Oi neid ogaraid! Oi neid idioote!" Need olid tema sõnad ja nende sõnade pärast ei saanud ta mitte kaasa laulda. Aga naerda ta võis lauljaid kuulates, naerda küll. Naerda ja sõimata! Tema sõimu ei pannud keegi aga tähele, sest lõpmatut laulukest lauldi veel siiski, kui Voitinski kõrvad olid juba ammu igaveseks kurdid ja tema suu mulda täis