Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
elamutüübist välja arenenud ka nn. trempel- ehk nivendseinaga variandid (Joonis 1.8
paremal), kus I korruse ja katusekorruse vahelagi ei asu mitte hoone räästajoonel, vaid
madalamal. See tuli moodi 19. sajandi keskpaigas ja lõpus ning võimaldas
katusekorrusele mugavamalt eluruume paigutada.
20
Joonis 1.6 Ühekorruseline otsaga tänava poole pööratud klassitsistlike tüüpfassaadide
ajastu elamu Tallinnas Kadrioru nn. Vanas slobodaas ehk lossiteenijate
alevis (vasakul) ja 19. saj. keskpaiga nn. aguliklassitsistlik elamu Võrus
(paremal).
Joonis 1.7 Klassitsistliku tüüpfassaadi järgi ehitatud elamud Tartus Kalevi tänavas
(vasakul). Massiivse keskviiluga klassitsistlik puitkorterelamu Viljandis
(paremal).
Oli ka uhkemaid tüüpfassaade, kuid neid realiseeriti puitarhitektuuris harva ja säilinud on