Enne kirjutama asumist olen juba tutvunud internetis oleva materjaliga, seega on mul juba mingi ettekujutus olemas, milline peaks minu referaat tulema. Philisteks probleemideks vivad kujuneda materjali puudus ning vrkeelsete tekstide tlkimine. Samuti on oht, et vajalikke raamatuid ei ole vimalik raamatukogust saada. Douglas McGregori elulugu: Douglas McGregor elas aastatel 1906-1964. Ta oli sotsioloog-pshholoog, kes pidas loenguid Harvardis ja MIT`s, kus ta sai heks esimeseks Sloani professoriks. Ta sai ka Antiochi kolledi presidendiks, kuid prast kuut aastat prdus tagasi MIT`i, kus ta oli kuni surmani. Tal oli mitteametlik petamisstiil, mida paljud tema pilased kiindumusega meenutasid. Tihti istus ta loengu ajal laua taga nii, et jalad olid laua peal. Seistes aga keerutas ja klistas ta taskus kas vtmeid vi mnte. McGregor ei avaldanud palju materjale, kuid nendel materjalidel, mis ta vlja andis oli inimestele suur mju. Aastal 1993 nimetati ta kigi aegade kige
aastal ainult kõige kaugem seni vaadeldud objekt, vaid ka oma tegeliku heleduse poolest mäekõrguselt kõigist teistest üle, olles 40 korda heledam kui kõige heledamad galaktikad. Avastatud oli uus astronoomiliste objektide liik. Fotoplaatidele jätsid need tähesarnase kujutise, seetõttu hakati neid nimetama kvaasi-stellaarseteks ehk peaaegu-tähelisteks raadioallikateks, mis peagi lühendati lihtsalt kvasariks. Nüüdseks on teada tuhandeid kvasareid. Ainuüksi 2,5-meetrise Sloani teleskoobiga tehtud tuntud taevaülevaade paljastas üle saja tuhande uue kvasari. Kaugeim senileitud kvasar asub 13 miljardi valgusaasta kaugusel - Universum oli vähem kui miljard aastat vana, kui praegu meieni jõudev valgus sellelt kvasarilt teele asus. Tänaseks on see kvasar ilmselt ammugi kustunud. Asjaolu, et kvasarid on tegelikult kaugete galaktikate üliheledad tuumad, ei olnud sugugi lihtne vaatluste abil tuvastada
annaabi.ee 
