Meditsiin
Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F
Nightingale ajalehe The Times veergudel täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr
Edmund Alexander Parkes' iga suudeti luua ravitingimused- ja korraldus. Ehkki bakterite
domeen oli teada vähemalt 1763 a, ei pidanud meedikud ise saavutatud suremuse langust hea
hügieeni tulemuseks. Rõhutati värske õhu, töötava kanalisatsiooni ning piisava toitmise
tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud
laatsaretti ning The Times' i artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat, saab lugeda esimesteks
funktsioneerivateks sõjaväe välihaiglateks.
1722.-1730. aastani kestis armeenlaste ebavõrdne sõda türklastega, kuni oma surmani aastal
1728 juhtis seda Davit Bek.
18. sajandil tegutsesid armeenia päritolu arstid, kes said oma hariduse Euroopas ja Venemaal.
Nende hulgas Petros Kalantarian, Stepanos Shahrimanian, Hovakim Oghullukhian, Mikael
Resten