Nimetu
Rahulik ajastu peale paari erandi:
1) Krimmi sõda (1854-56): SB (ja Prantsusmaa) laevastik tegutses aktiivselt ka Läänemere
regioonis ja Ahvenamaa ja Soome rannikualade pommitamine.
2) Slesvig-Holsteini küsimus ja selle sõjaline lahendamine (1848-51 ja 1864)
Kaksikhertsogkondade Slesvig-Holsteini lõtv personaalunioon Taaniga algas hiliskeskajal.
Taust: rahvusaate ajastul teravnes sakslaste ja taanlaste vastuolu. Taani soovis inkorporeerida
põhjapoolse kakskeelse Slesvigi ala enda põhiterritooriumi koosseisu. Taani Slesvigi
inkorporeerimise motiivid olid rahvuslikud ja riigikaitselised. 1848-64 Taani nn ,,Eiderpoliitika"
(jõgi Slesvigi ja Holsteini vahel). Eideri-jõest peab saama Taani päristerritooriumi lõunapiir nn
Saksa maailma vastu ehk Slesvigi peab liitma Taani pärisalade koosseisu.
Slesvig-Holsteini I kriis (1848-51)
Taani eesmärgiks on Slesvigi keeleline taanistamine ja Taani 1849. a. põhiseaduse kehtestamine
Slesvigis
annaabi.ee 
