kasvu soodustamiseks. Ladustada saab geoloogilistes formatsioonides: ammendatud nafta- või gaasilasundites, sügavates soolase põhjavee kihtides ja mittekaevandatavates kivisöekihtides. Igal aastal pumbatakse Põhjamere all asuvasse põhjaveekihti ligikaudu 1 miljon tonni CO2, mis tõestab, et CO2 saab suurel hulgal tõhusalt ladustada. Sleipneri projekt: aastas ladustatakse Põhjamerealusesse põhjaveekihti 1 miljon tonni CO2 (Statoil ) Aitäh kuulamast! Kas on küsimusi?
põhjavee kihtidesse. 3.2.2 Sügavad soolase põhjavee kihid on maaalused formatsioonid, peamiselt liivakivid, mis sisaldavad soolast vett. Nendel kihinditel on tohutu ladustamispotentsiaal. Neid leidub enamikus riikides ja tihti tööstuslike CO2-allikate läheduses, nad on tavaliselt väga suured ning seetõttu mahub neisse väga palju CO2. CO2 pumbatakse neisse kihinditesse niisama moodi kui nafta- ja gaasiväljadesse. Norra Sleipneri projekt on esimene tööstuslik CO2 maassepumpe-projekt maailmas. Igal aastal pumbatakse Põhjamere all asuvasse põhjaveekihti ligikaudu 1 miljon tonni CO2, mis tõestab, et CO2 saab suurel hulgal tõhusalt ladustada. 3.2.3 Maaaluseid kivisöekihte ei tasu mõnikord kaevandada, sest need on liiga õhukesed või liiga sügaval. Tavaliselt on neis mingil määral metaani. Kui pumbata CO2 kivisöekihti, siis CO2 "kleepub" kivisöe külge paremini kui metaan ja tõrjub metaani välja. See
annaabi.ee 
