Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
suurenedes hakkasid talupojad üha rohkem matma oma surnuid kiriku asutatud surnuaedadesse.
19. sajandist NSV perioodini talitati matustel kiriklike tavade järgi (Järve 2007:8).
2.2. Ajalooline ülevaade slaavlaste matmiskombestiku kujunemisest
Slaavlaste territoriaalne algkodu on tänapäevani vaidlusküsimus, mille kohta eksisteerib palju
hüpoteese. ,,Slaavlased ilmuvad ajalooareenile äkiliselt ning juba väljakujunenud rahvana",
kirjeldab idaslaavlaste tekkeajalugu tsehhi arheoloog-slavist L. Niderle ( 2001:11-17).
Paljude Bulgaaria ja Poola ajalooteadlaste arvamuste kohaselt on slaavlaste algkodu Visla ning
Oderi vahelisel alal. Vene keeleteadlase F.P.Filini veendumuste järgi on nende algkoduks Dnepri
ning Ida-Bugi jõgede vaheline piirkond. Akadeemik B.A.Rõbakov ühendas need teooriad ning
laiendas slaavlaste algkodu territooriumi. B.A.Rõbakov seostas slaavi rahvaid varase tsinetskaaja
kultuuriga8 (1450- 1200 eKr). Erinevaid hüpoteese slaavi rahva tekkeloost on pakkunud ka
annaabi.ee 
