Sõjaretked eesti alal-mainitud islandi saagades,saaremaalt leitud skandinaavia sõjameeste laevmatus.Viikingiajal-tihenesid suhted skandinaaviaga.Eesti jäi viikingite bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede lähedusse.Araabia hõbemündid,meistrite sepistatud relvad.Viikingite sõjakäikudest eestisse on kirjas saagades.Linnustest leitud viikingite nooleotsi.Läbi lõunapoolsete naaberalad-eestisse suur rahvasterände kaja.Idaslaavi hõimud-tänapäeva ukraina.Osa põhja.Osa slaavistus,osa taandusid loode poole.Rahumeelsed suhted ja kontaktid-ehtetüübid,läti leedu eeskujul. Asustus ja andministratiivne jaotus.Rahvaarvu ja asustuse kasv.Külad.Elati taludes.Sumbkülad-P,Lä.Hajakülad-Lõ.Linnustes ülikute suguvõsad.Üks või mitu küla-linnusepiirkond.Suuremad haldusüksused kihelkonnad.13.saj algul u 45 kihelkonda.Algas kihelnkondade ühendamine-maakond.Esiaja lõpuks 8 suuremat maakond.Toonased ehitised puust.Kivist müürid-linnuste kindlustusrajatised
liitlasi ordu vastu. Ordu läks Leedu vastu, kannatada said Läti alad ja natuke Eesti omadki. Novgorodi ja Pihkvaga kui idanaabritega ei toimunud u 200 aastat suuremaid kokkupõrkeid. PILET 6 1) Suhted naabritega muinasajal On rajatud linnuseid ja leitud relvi => rahutud ajad Lõunas: idaslaavlased avaldasid mõju Ida-Euroopale. Nad kohtasid ka balti hõime, kellest osa slaavistus. Balti hõimud suundusid vaikselt Põhja-Läti poole ja lääneosa jäeti liivlastele. Kagu-Eestisse rajati 8. saj paiku palju linnuseid, aga pole teada, kas põhjuseks oli balti hõimude sõjaline aktiivsus või mitte. Ülemeremaad: keskmisel rauaajal olid rahulikud kaubandussidemed, kuid Rootsi tegi ka rüüsteretki. 600. aasta paiku tuli Rootsi kuningas Ingvar rüüstele, kuid sai tappa.
midagi peale hakata. Ajalugu Vepslaste esmamainija on ilmselt 6. sajandi idagooti ajaloolane Jordanis, kes kirjutas muuseas rahvast nimega Vas või Vasina. Vene kroonikais esinevad vepslased (ves´) alates 9. sajandist. Vepslaste asuala ulatus tollal ilmselt Laadoga kagurannikult Valgjärveni. Neil olid kaubasidemed varjaagidega (Staraja Ladoga, Beloozero) ning nad osalesid Kiievi Russi loomisel. Selles riigis pääses domineerima vanavene keel ning vepsa eliit ilmselt slaavistus. I ja II aastatuhande vahetusel liikusid vepslased põhja poole, üle Sviri (vepsa Süvar´) jõe. Saame põhja poole surudes segunesid vepslased karjalastega (tekkisid karjala keele aunuse ja lüüdi murre). Lõunas võis vepslaste asuala ulatuda Vesjegonskini tänase Tveri oblasti kirdenurgas. Pärast 13. sajandit vepslasi enam ajalooallikais ei mainita. Nad integreeriti Vene riiklikesse
annaabi.ee 
