Viikingid kui kultuurikandjad
Rjurik Novgorodi linna rajaja.
Rjuriku valitsemisajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval hulgal
slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga. Kroonika järgi suri Rjurik
879. aastal. Ta andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile,
paludes ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Nii muutus
slaavlaste olukord 882. aastal, mil Oleg vallutas lõunas asuva rikka
kaubalinna Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid
valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumisprotsess polnud
ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis
ülekaalu ning nende slaavistumine toimus aegamööda. Ka esimesed suurvürstid polnud
tegelikult slaavlased. Siiski saavutasid slaavlased tänu oma arvulisele ülekaalule viimaks ka
ülemkihi sekka sulandumise. Kuigi Kiievi-Venet valitsesid Rjuriku järglased kuni 1240. aasta
mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes
suri 1612.
annaabi.ee 
