Muusikaajalugu 5.-16.saj
nimetatakse propiumiks.
Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul
ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor.
Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine-
laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon-
refrääniliselt korduv vastulaul.(kahe koori vaheldumine) Hümn on stroofilise värsstekstiga.
Skventsil- vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Keerulisemad laulud on
kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised
soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme
laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil.
Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus