suhtleb. Soovitav on vältida otsest võrdlust ükskeelse lapsega lõpliku hinnangu andmisel. Piltlikult öeldes ei ole kakskeelne laps kahe ükskeelse lapse summa. See tähendab, et mõlemas keeles ei olegi võimalik saavutada päris sama taset, nagu ükskeelsel inimesel (Hallap 2006: 44- 45). 5 2. Multikltuursest õpikeskkonnast 2.1 Teises keeles õppivate laste raskused Skutnabb- Kangas (1988) rõhutab, et kõik normaalselt arenenud lapsed õpivad 4-5 eluaastaga ladusalt kõnelema emakeeles, seevastu mõtlemiskeel ehk kognitiivne keelevõime areneb tunduvalt aeglasemalt ning on seotud lapse üldise vaimse arenguga, seega jäämäe alumise osaga. Mõtlemiskeeles läheneb laps täiskasvanu tasemele alles 15-16 aastaselt. Samasugune areng toimub ka teise keele puhul (Rannut 2003: 73).
annaabi.ee 
