6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika,metallehistöö,puitehistöö,klaasehistöö.nahkehistöö ja tektstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekuntst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kuntstiteos ehk reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa ümarplastika ja reljeef. 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks - joonistusgraafika ja trükigraafika. 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või pliiati abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimest või inimeste gruppi. 15. Natüürmordil kujutatakse ainult elutuid esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: Tahvelmaalid ja Monumentaalmaalid.
5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on metallehistöö, puitehistöö, nahkehistöö, keraamika, klaasehistöö, tekstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks. 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. 14. Figuraalkompositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimest või inimeste gruppi. 15. Natüürmordil kujutatakse ainult elutuid esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: tahvelmaalid ja monumentaalsed- ehk seinamaalid
osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks esemed millel on tarbimisväärtuse ja iluväärtuse järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika, klaas, metallehistöö, nahkehistöö, puitehitis ja tekstiil 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst, dekoratiivkangad, vaibad ja kodutekstiil 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kunstiteos. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa raidkunst ja modelleerimine 11. Skuptuuris kasutatakse puu, savi, kips, portselan materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks joonistusgraafika ja trükigraafika 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile pliiatsijoonistuse, tusijoonistuse ja söejoonistuse abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimene või inimeste grupp 15. Natüürmordil kujutatakse .ainult esemeid 16. Maal tehakse alusmaterjali ja paberi abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: Tahvelmaal..ja.monumentaal ehk seinamaal
5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika ,metallehistöö ,nahkehistöö ,tekstiil ,klaas ,puitehistöö. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vorm ja reljeef 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa : ümarplastika ja reljeef 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks : joonistusgraafika ja trükigraafika 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimene või inimeste grupp 15. Natüürmordil kujutatakse ainult esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: tahvelmaal ja monumentaal ehk seinamaal
KONTRAPOSTI rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ta ainult nõjatub (nn. nõjajalg.) Ka liikudes jaoutub keha raskus jalgadele erinevalt. See ei muuda mitte ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptord hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 4.sajandil eKr taandub skuptuuris pidulil, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhtuama dramaatikatja kasutama rahutumad, maalilsemat vormi, nt SKOPAS. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Skopast võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. "ODAKANDJA", POLYKLEITOS. ATHENA ja ZEUS'i kujud, PHEIDIAS. "KETTAHEITJA", MYRON. HELLENISM 323 eKr-30 pKr
annaabi.ee 
