Soome-ugri rahvakultuur
Segaabielud venelastega olid
haruldased. Pärisorjuse kaotamine (1861) mõjus ingerisoomlastele hästi, nende sotsiaalne mobiilsus kasvas. 19.
sajandi II poolel hakkasid ingerisoomlaste vastu huvi tundma Soome keeleteadlased ja folkloristid, Ingerimaalt koguti
palju arhailist soome (karjala) rahvaluulet ning see aitas tõsta ingerisoomlaste etnilist iseteadvust. Ingerisoomlased
sattusid soome rahvusluse mõjuvälja. Neid haaras seltsiliikumine. 1899 toimus Skuoritsas I Ingeri laulupidu. 1897.
aasta andmeil oli ingerisoomlasi 130 413.
Pärast Vene tsaaririigi kokkuvarisemist hellitati ka ingerisoomlaste seas lootusi iseseisvusest (ühinemisest Soomega)
või vähemalt autonoomiast. Vabadussõjast võttis Eesti poolel osa kaks ingeri pataljoni. Tartu rahuga (2.2.1920) läks
Ingerimaa lääneserv Eesti Vabariigi koosseisu (nn Eesti Ingeri). Ülejäänu jäi bolsevistliku Venemaa kontrolli alla,
ingerisoomlastele lubati autonoomiat.
1926
annaabi.ee 
