Eduard Viiralt
juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse
positsiooniga rahvusvahelises graafikas või muude väliste asjaoludega. Selle populaarsuse
põhjus peitub, nagu Kristjan Raua puhul, sügavas vastavuses rahvuslikule mõtte- ja
tundelaadile. Viiraltile ja Rauale on ühine ka kõrge kunstnikueetika, raugematu
perfektsionism vormis sisulise täpsuse nimel.
Me tunneme Kristjan Rauda ka huvitava maalijana, Viiralt omakorda alustas 1920.aastate
algul lootusandvalt skulptuuristuudiumi. Ent Raua põhialaks kujunes joonistus, Viiraltil
estamp. Kahe suure isiksuse keskendumisel graafikale oli otsustav mõju tugeva omapärase
graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Mõju pole avaldunud niivõrd stiil mis
kummalgi meistril on liiga ,,isiklik", selleks et olla järgitav -, kuivõrd vaimsus ja mustvalge
kunsti kultuur. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne
virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates.
1