Eesti professionaalse kunsti sünd 19.sajandil
Tugeva
kunstitehnilise baasi omandas seal nii Köler, Adamson kui ka ajutiselt Weitzenberg.
Tartu Ülikool ja Tallinn olid peamised peamised baltisaksa kunstielu keskused.
Tartus elavnes kunstinäituste korraldamine. Heategevuslikul otstarbel toimusid Tartus
1870ndal ja 1871.aastal samuti näitused ning neile järgnevatest näitustest võtsid osa ka
vene kunstnikud.
Tartu Ülikooli muuseum sai 1868.aastal avarad ruumid peahoone tiibhoones ning
seal olev 300 skulptuurini ulatuv ekspositsioon oli avatud ka üldsusele. See ruum ehk
varasemalt nimetatud Klassikalise Muinasteaduse Muuseum ning praegune Tartu
Ülikooli Kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum.
1864.aastal asutati Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseum (avati 3. detsembril
1911. Aastal), mis muutus peagi Tallinna kunstielu keskmeks. Hoones olid erinevad
saalid mitmete kollektsioonide ja kodumaiste ekspositsioonidega ning keldris asusid
raamatukogu ja arhiiviruumid