Eesti pealinna vaatamisväärsused
Käikude rajamise eesmärk oli muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse
ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks. Käikudel oli ka luureülesanne - neid kasutati
vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks.
XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati
sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857. aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi
bastionidele pargid.
Hiljem on käigud leidnud rakendust nii õhutõrjevarjendina kui ka kunstifondi skulptuurilaona.
4.2
Dominiiklaste kloostri klausuur
Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. Magamistoad,
raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade
igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast.
4.3 Hellemanni torn ja linnamüür
Väidetavalt on Hellemani torn oma nime saanud läheduses elanud linnakodaniku Helle
Hollemani järgi
annaabi.ee 
