Eduard Wiiralt. Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938
Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ning kuuludes hiljem soomusrongi nr. 2 meeskonda. 1919. aasta suvel toimus Haridusministeeriumi korraldusel Tallinnas Eesti kunsti I ülevaatenäitus, kus Wiiralt esines mitmete joonistustega ning kuhu tegi ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Noore andena äratas ta tähelepanu. Sama aasta oktoobris siirdus Wiiralt kunstiõpinguid jätkama Tartu "Pallasesse" Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. Tema varasematest skulptuuridest paistavad silma realistlik Konrad Mäe pronks ja ekspressiivne Kristjan Tedre betoonbüst (1922, Tartu Kunstimuuseum). Need ja teisedki Wiiralti "Pallase" päevil valminud skulptuurid lubavad arvata, et temast oleks saanud hea skulptor. A.Starkopfi ateljees "Pallases"1921. Vasakult paremale: J.Genss, A.Starkapf, J.Grünberg(?), tundmatu, E.Viiralt, A.Vabbe.
Ferdinand Sannamees on 11. novemberil 1895. Arulas Otepää kihelkonnas sündinud ja 25. jaanuaril 1963. aastal meie seast Tallinn lahkunud Eesti skulptor. Ta õppis 1904.–1906. Arula vallakoolis, 1906.–1907. Otepää Vene Õigeusu koolis ja 1907.–1912. Progümnaasiumis ning 1912.-13. Tartu Õpetajate Seltsi kaubanduskoolis. 1918.–1919. õppis Konrad Mäe maaliateljees ja 1919.–1924. "Pallases" maali, graafikat ja skulptuuri. 1920. aastal läks Sannamees üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja Anton Starkopf. 1923. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga Dresdenisse, samuti on ta käinud Pariisiset ning peale naasmist kodumaale teenis Sannamees elatist vabakunstnikuna. Peale seda esines ta 1933. Pariisi Sügissalongi näitusel. II maailmasõja veetis Ferdi Sannamees evakueerituna nõukogude tagalasse Tšuvaššiasse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures. 1942. aastal koondati
annaabi.ee 
