(näiteks puit on laua põhjus); vormi või algkuju, mis tähendab asja olemust, mida väljendab definitsioon; (loomulike asjade puhul) seda, millest liikumine alguse sai; (näiteks ema ja isa on lapse põhjus); mingi asja tegemise eesmärki, see tähendab mille jaoks seda tehakse (näiteks õpitakse sel eesmärgil, et targemaks saada). [kommentaar: pole selgitatud] Näiteks võib võtta konkreetse skulptuuri olemasolu põhjused: vask (materiaalne põhjus), skulptuuri kavand või skulpturisti nägemus sellest (formaalne põhjus), skulpturisti töö (tegevpõhjus) ja soov oma loovtöö ellu viia ning publikule esitada (sihtpõhjus). [kommentaar: pole selgitatud] Maailm on Aristotelese õpetuse järgi sihipärane, mis tähendab, et loodus ei tee midagi ilma kindla eesmärgita. Looduse tegevuse ja inimtegevuse erinevuseks on aga see, et inimene teaduvstab oma tegude sihipärasust, loodus aga seda ei tee. Looduse sihiks on mitte heaolu (nagu inimese puhul on),
maal. Hellenistlikul perioodil hakkasid nad kõik võrdseteks. Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Teise tuntud skulpturisti Pheidiase 12 meetri kõrgune Athena figuur, on krüselefantiin tehnikas puuskulptuur kaetakse elevandiluu plaatidega, kulla ja ehtsate riietega. Pheidias kujutas skulptuuris väga loomutruult traperiid, ehk kangast. Hellenistlikust perioodist hea näide on Praxiteles, kelle töö Apollon sisalikuga on võetud mütoloogiast ja mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemeaks. Hellenistlikul perioodil läksid figuurid lopsakamaks ja lihaselisemaks. Materialiks oli lubjakivi ja marmor
annaabi.ee 
