Eduard Viiralt
1919.aastal me
Viiraltit Kunsttööstuskooli õpilaste nimekirjast enam ei leia. Sama aasta juulis esineb Viiralt
stiliseerivate joonistustega eesti kunsti ülevaatenäitusel Tallinna Tütarlaste Kommertskooli
ruumes, millele teeb ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis-juugendliku plakati ja
kataloogi kaanekujunduse. Seega on pandud punkt ühele etapile tema arengus.
1919. aasta oktoobris astub Viiralt vastavatud kunstikooli ,,Pallas", Anton Starkopfi
skulpturiateljeesse. Esimestel aastatel tegeleb ta skulptuuriga intensiivselt. 1922. aasta
alguseks valmis kipsis Konrad Mäe2 portree parim Viiralti meieni jõudnud skulptuuridest,
mis paelub tundliku detailse modelleeringu ja psühholoogilise realismiga. Teisesuunalistest
otsingutest kõneleb lüürilisekspressiivne, suure voolava vormiga Kristjan Tederi portree.
Kuivavõitu graafiline käsitlus, kunstniku graafikast tuttav groteskne varjund eristab peale
Dresdenis3 viibimist loodud A.Hasselblatti portreed