Rahvuslik liikumine
Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste
kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann
Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2.,
täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud
asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.
Jakob Hurda monument on püstitatud eesti rahvaluule- ja
keeleteadlase Jakob Hurda mälestuseks. Monumendi autorid on
skulptorJaak Soans ja arhitekt Rein Tomingas. Monument
asub Tartus, Vanemuise pargis. Monument valmis 1994. aastal.
Jakob Hurda tänav on tänav Tartus, Tähtvere linnaosas. Jakob Hurda
rahvuskultuuri auhind on Põlvamaal välja antav tunnustus. See
määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti
rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning
järjepidevuse kindlustamisel. Oli 10 kroonisel. Kirjandus: Rudolf Põldmäe,
“Noor Jakob Hurt” (monograafia)
annaabi.ee 
