Eesti uusaeg
õpetajad.
Literaadi seisusesse loeti akadeemilise (ülikooli) haridusega inimest.
Aadli seisuse seas haritlaskonna tegevus muutub olulisemaks, järjest enam aadlikke läheb
õlikooli ja muutuvad teadlasteks.
30. Trükisõna, seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine. Tsensuur, kirjastamine,
raamatukaubandus ja -kogud. Eestikeelne raamat. Ajakirjandus. Seltsid.
Kodanikuavalikkus (see esti ajalo V osas olemas kõik suht.)
Kodanikuühiskond- 19 saj alguse skujunes kõigepealt välja baltiskslaste kodanikuühiskond.
See tähendas kodanike omaalgatuslikku tegevust mitmesuguste avalike ajsade arutamiseks ja
otsustamiseks. 19 sajandil on oluline ka see, et tollane kodanikuühiskond eeldas seisusteülest
koostööd.
Eestlaste jaoks kodanikuühiskonna teke seotud rahvusliku liikumisega selgelt.
31. Kirik ja religioon. Luteri usu kirik. Vennastekoguduste liikumine. Usuvahetus.
Kirik ja usuelu ärkamisajal. Eesti soost vaimulikud