Giovanni Boccaccio Dekameron
mehed oskavad tüssata naisi, kes neid väga usaldavad, nii nagu mehed ise tüssata saavad,
kui nad naisi liiga usaldavad. Seda lugu peaks pigem nimetama teenitud palgaks, kui
vembuks, sest naine peaks läbinisti aus olema, oma puhtust hoidma nagu oma elu ning mitte
mingil tingimusel seda rüvetada laskma. Elas kord Milanos keegi saksa palgasõdur nimega
Wolfart. Ta oli vahva ja ustav nendele, kelle teenistusse ta astus, mida skslastega muidu
harva juhtub. Kuna ta laenatud raha alati ausalt ja täpselt tagasi maksis, leidus küllalt
kaupmehi, kes talle väikese vaheltkasu eest ükskõik kui palju olid valmis laenama. Milanos
olles hakkas ta armastama oma hea sõbra, rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio
ilusat naist Ambruogiat. Ta armastas teda varjatult, et keegi seda ei märganud. Ta saatis A.le
kirja, et too tema armastusse heatahtlikult suhtuks, lisades, et on valmis tegema kõik, mis A
käsib