Roland Barthes - AUTORI SURM
lausumisel pole muud sisu (muud lausun git) kul tema toimumise akt ise: umbes nagu
kuningate M a k u u l u t a n või endisaegsete poeetide Ma l a u l a n ; seega ei saa kaasaegne
skriptor, olles Autori maha matnud, enam oma pateetiliste eelkäijate moel usku da, et tema
käsi on ta mõtete või tundmuste ülestä hendamiseks liiga aeglane ja niisiis tuleb tal
paratamatusest seadus teha ning seda mahajäämust rõhutades lõputult ,,töötada" vormi
kallal; vastupidi, kaasaegse skriptori puhul märgistab tema igasugusest häälest la hutatud,
ainuüksi kirjapaneku (ja mitte väljenduse) zestist juhitud käsi tekstivälja, millel puudub
päritolu -- või vähemalt muu päritolu peale keele enda, st selle, mis ise seab igasugust
päritolu pidevalt kahtluse alla.
*
Me teame nüüd, et tekst ei koosne sõnadereast, mis kannaks endas ühtset, mingis mõttes
annaabi.ee 
