Kirik, keskaja elu kandja
Vaimulik ordu sai oma nime rajaja
järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil. Kloostrit juhti kas abt või prior( nunna kloostri
puhul abtiss või prioriss) Tähtsam osa iga kloostri päevakavast olid tunnipalvused. Nad pidid
ööpäeva jooksul 7 korda palvetama ja psalme laulma. Teine oluline tegevus oli raamatute
ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust, antiikkirjandust,
teaduskirjandust. Kirjutati eraldi ruumides, mida nimetati skriptooriumiks.
Tänu munkadele on säilinud antiikkirjanduse tuntumad teosed, sellest järeldub, et mungad ja
nunnad mängisid keskajal väga suurt rolli.
Kõige hullem osa keskaja usu juures on ristisõdade teke. Esimene ristisõda leidis aset aastatel
1096-1099. Põhiliseks ristisõdade põhjusteks oli, et Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid
laiendada oma mõjuvõimu itta. Samuti tahtis Rooma paavst vabastada ristiusu püha paigad. Kuid
annaabi.ee 
