Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos; Raviefektil põhinev diagnoos ;Jälgimise teel tehtud diagnoos. Ravi- Tõenduspõhisusel põhinev, Kogemusel põhinev, Etiopatogeneetiline, Sümptomaatiline. Prognoos- haiguse kulu ja haige seisundi tõenäolise muutumise ennustamine 7. Skriiningud -Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega: 1. Haiguseelsed seisundite uuringud/skriinigud 2. Geneetilised monitooringud/skriiningud. MTO: 1. Sõeltestitav haigus peab olema oluline probleem indiviidi ja rahvatervise seisukohalt 2. Uuritava haiguse patogenees peab olema hästi mõistetud 3. Sõeltestitavale haigusele peab olema efektiivne ja varane ravi 4. Testimise järel rakendatava (prekliinilise) ravi tulemused
Prognoos töövõime osas (p.quad laborem). Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem). Hea prognoos (prognosis bona). Kahtlane prognoos (prognosis dubia). Halb prognoos (prognosis mala). Väga halb prognoos (prognosis pessima). 5. Mõisted: sümptom, sündroom. Sümptom haiguse tunnus Sündroom patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom võib olla erinevatel haigustel. 6. Sõeluuringud ja näidustused. Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega. Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta (sõelteste ikka tehakse inimestel, mitte inimestega) inimestega, siis on sõeltesti tulemus esialgne ja selle alusel ei saa inimest kohe haigeks määrata. Sõeluuringud: Haiguseelsed seisundid, Geneetiline monitooring, Geneetiline skriining
annaabi.ee 
