Soome-ugri rahvakultuur
sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl.
saml'a.
Antiikajast alates on muud eurooplased saame nimetanud ka fennideks või finnideks. Esmakordselt mainitakse saame
fennide nime all Tacituse 98. aastal ilmunud teoses ,,Germania", vastandades nende kehva, kuid rikkumatut
loodusrahva elu rikutud lääne tsivilisatsioonile. 555. aastal mainib kreeklane Prokopius Thule elanikke skritifinne.
53
Skridfinne mainib ka Paulus Diaconus umbes 750. aastal kui jahimehi ja suusatajaid. Finnide või fennidena olid
saamid tuntud ka viikingitele. 13. sajandi Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse teoses ,,Gesta Danorum" räägitakse
taas finnidest ja ka ,,suusatavatest" finnidest. Prokopius ja Paulus Diaconus mainivad ,,kahte Lapimaad", milles on
nähtud viidet saamide asumisele Laadoga lähistel.
Venemaale kuulunud aladel on 11. sajandist ning Rootsi-Soome aladel 13. ja 14
annaabi.ee 
