Esialgu võiks alustada väiksema loomade arvuga, kogemuste omandamisel ja esimeste positiivsete tulemuste saavutamisel võib üle minna täismahus kasvanduse pidamisele. Ajalugu Iidsetest aegadest alates on ulukeid kütitud nende karusnaha pärast. Karusnahku on hinnatud kõrgelt ja oli aegu, kus põhjamaadel, nii Euraasias kui Ameerikas, olid karusnahad kaupade vahetamisel väärtuse mõõdupuuks. Eesti keeles meenutab seda aega sõna "raha", mis on kujunenud gooti keele sõnast "skraha" ja tähendab tõlkes karusnahka. Karusloomakasvatusega tehti algust Eestis käesoleva sajandi algul, kui toodi sisse esimesed hõberebased Kanadast Prints Edwardi saarelt Daltoni kasvandusest. Eestis on karusloomade kasvatamiseks ideaalsed klimaatilised tingimused. Talved on mõõdukalt külmad, suved mitte väga palavad ja paraja jahedusega sügised võimaldavad kasvatada hinnatava karusnaha. 1938. aastaks oli Eestis 60 karusloomakasvandust kokku üle 10 000 loomaga, neist 6500
esisilbil. Ajalooliselt oli see oluline Grimmi seaduse täiendus, mis näitas, et rõhk on oluline tegur keelemuutustes. Þ>d Seethe (podisema) -> mineviku kesksõnast tulenev omadussõna „sodden“ s>r lose -> forlorn f>b bedürfen -> darben h>g ziehen -> Zug laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles Germaani laenud tulid soome-ugri keeltesse Rootsist läbi Soome pronksiajal ja rooma raua ajal. Nende hulka kuuluvad aer (oar), raha (skraha, muidu tähendas karusnahka), paat, kuningas, leib, jõulud, rikas, haldjas, vald, juust, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, rand, kaup, armas, sättima. alamsaksa laenud eesti keeles Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet, teenistus), tööriistad (haamer, höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar, paradiis, koor),
annaabi.ee 
