Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate,
kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste,
püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Paljud ametid said skraad alles 16.sajandil lõpul või
17.sajandi algul).Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õpipoisteks võtmisel oli
nõudeks, et ta peab olema sündinud ausatest vanematest(pidi olema sündinud abielus olevatest
vanematest). Skraade nõuded olid erinevad. Harilikult määras skraa kindlaks ka õppeaja
kestvuse, mis tavaliselt oli kolm aastat. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri
ülalpidamisel. Õpipoisi aja läbiteinu tunnistati selliks. Meistriks saamiseks pidi ta esitama
meistritöö ja korraldama peo.
Tsunftid võitlesid oma toodete kvaliteedi eest. Eriti peeti silmas ekspordiks minevaid kaupu ja
nende kvaliteeti. Tallinnast veeti välja näiteks kohalikust toorainest valmistatud kanepiköit ning
annaabi.ee 
