Fütobentos
kontakt piki Põhja- Jäämere randu, kus vetikad saavad levida, küll
aegamööda, samm-sammult, kuid siiski edasi. Sealsed migratsioonid
kujutavad endast väikeste vahemaade levimise summat. Lõunapoolkeral
on rohkem tegu üksteisest kaugel asuvate saarte ja saarestikega,
seepärast on siin palju rohkem endeeme.
7. Polaarvööde Antarktika lõunapoolkeral
Hõlmab Antarktika mandriosa ja hulga saari. Vee temp 1.8 C- 1 C, max
3.7 C.
Esimene vetikate uurija oli Skottsberg, kes osales Rootsi Antarktika eksp-l
1901-
1903, kuid kaotas enamuse kollektsioonidest, kuna eksp.laev uppus.
Järgmised
olulisemad uurimused 1960.-70.-l a-l.
Praeguseks loendatakse100 liiki, millest 1/3 on endeemid Antarktikale;
Umbes
sama arv on näit. Gröönimaa randadel (109 liiki), Novaja Zemljal 120
liiki,
kusjuures Arktikas on ainult 5% endeeme. Põhjuseks on Antarktika pika-
ajaline
külmaveeline ajalugu ja puuduvad rannikuühendused lähisantarktikaga.