Skisoafektiivne häire
DSM-IV annab skisoafektiivsele häirele ainult kaks põhitüüpi:
bipolaarne ja depressiivne tüüp. Skisoafektiivse häire kriteeriumid on klassifikatsioonides
ICD-10 ja DSM-IV erinevad (vt tabel). Diagnoosi seisukohalt on oluline, et tüüpilised
skosofreeniasümptomid ja raske meeleoluhäire peavad esinema üheaegselt. Aktiivseks
staadiumiks on DSM-IV järgi kahenädalane psühhoosoperiood ilma selgete
meeleoluhäireteta. See tunnus aitab teineteiset eristada skosoafektiivset häiret ja psühhootilist
meeleoluhäiret. Diagnoosis võib tavaliselt kindel olla siis, kui häire aktiivne staadium on
lõppemas. Sageli diagnoositakse häiret lõplikult alles pärast mitut häireperioodi.
Skisoafektiivset häiret esineb harvemini kui skisofreeniat. Esinemisvõimalus eluajal on
tunduvalt alla 1%, vahest 0,5%, kuid kinnitatud andmeid häire levimuse kohta ei ole.
Skosoafektiivne häire on enam levinud naistel kui meestel, ja häire depressiivne alatüüp on