20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine
Reet Kasiku
järgi on tuletiste moodustamiseks neli erinevat põhjust: 1) tuletis peab täitma kindlalt lauselist
funktsiooni; 2) tuletis saab kindla sõnavaralise tähenduse, näiteks terminiloomes; 3)
juhumoodustised ja släng; 4) praktiline vajadus väljenduda selgelt ja lühidalt. Enamik tuletisi
(nagu üldse uusi sõnu) on nimisõnad. Näitena saab tuua sõnad nagu allergik, fänlus,
infoedastus, surfaja, blogima, breikima, klikkima, skoorima, ärikas, prükkar, rikkur jm.
Nii keeleuuendajate kui ka -hooldajate tegevus nõuab sama põhieesmärki: tagada keele tõhus
toimimine kõigis funktsioonides kõigil ühiskondliku elu aladel ning samal ajal ka säilitada
keele kui rahvuse identiteedi väljendaja rolli. Samas täidavad laenud oluliselt uuenenud
mõistesüsteemi lünki näiteks infotehnoloogia, majanduse ja panganduse valdkonnas.
Terminoloogia korrastamine on tõhusalt käima läinud ka teistel erialadel. Paratamatult läheb