Variatsioonitegur Cv veebilanss: ET + Ev = Sv Q ± V, hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. paksusena (mm) või mahuühikutes (km3). voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) Hüdrol Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide Äravool & seda mõj teg: Äravooluks nim seda arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles leidmiseks kasutatakse abitabelit, milles on antud osa sademeveest, mis mööda maapinda lahendamiseks (vesieh, kuivendus- ja kõvera ordinaadid. Need ordinaadid kantakse
5.7 Püsikulud kokku PK1= Sam1+ Sj1+ KL1= 100000+ 223268,7+ 276183= 599451,7 EEK PK2= Sam2+ Sj2+ KL2= 150000+ 446219,5+ 533777,1= 1129996,6 EEK 5.8 Kogukulud K1= MK1+ PK1= 423448,4+ 599451,7 = 1022900,1 EEK K2= MK2+ PK2= 846955,5 + 1129996,6 = 1976952,1 EEK 5.9 Vedude omahinna arvutus Ühe sõitjakilomeetri omahind: Sskm1= K1/ R1= 1022900,1/ 2818389= 0,36 EEK/ Skm Sskm2= K2/ R2= 1976952,1/ 4579870= 0,43 EEK/ Skm Ühe kilomeetri omahind: Skm1= K1/ LÜ1= 1022900,1/ 191155= 5,35 EEK/ km Skm2= K2/ LÜ2= 1976952,1 / 382309= 5,17 EEK/ km Ühe bussitunni omahind: Sh1= K1/ TH1= 1022900,1/ 2628= 389,2 EEK/h Sh2= K2/ TH2= 1976952,1/ 5256= 376,1 EEK/h 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS JA VÕRDLUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hinna arvutus HSkm= M/l= 130/254= 0,50 EEK/ Skm 6.2 Realiseerimise brutokäive RBK1= R1* HSkm= 2818389* 0,50= 1409194,5 EEK RBK2= R2* HSkm= 4579870* 0,50= 2289935 EEK 6.3 Realiseerimise netokäive
Q, mahuna W, veekihina h või äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, merre või mingist jõe ristlõikest läbi voolanud vee hulk W =Q T (m3 või km3) Äravoolukiht h on mingi ajavahemiku jooksul valglast jõkke, järve, merre vm voolanud vee hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) ARVUTAMINE Hüdrol arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles lahendamiseks (vesieh, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee saamine kalakasvatuseks jms) on vaja osata arvutada äravoolu iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui
annaabi.ee 
