Haridus - kas kohustus või võimalus?
See tähendab, et
riigi majanduse struktuur pakub töökohti 50%-le kutsehariduse omandanud inimesele, 25%-le
rakendusliku kõrghariduse omandanule ja 25%-le akadeemilise kõrghariduse omandanud isikule.
Sellest lähtudes peaksid gümnaasiumi lõpetanud õpilased valima võib-olla soovitud eriala
õppimise asemel mingi muu. Selle tulemusena võib näiteks kutseharidus pakkuda tulevikus palju
rohkem võimalusi kui kõrgharidus.
Liialdamata võib öelda, et haridus on parema elu alus. Stein Skjorshammer on öelnud, et hea elu
algab ja halb elu lõppeb haridusega. See on niiöelda hüppelaud parema ning võimalusterohkema
elu poole. Kuigi on inimesi, kes omandavad haridust vaid kohustusest kellegi või millegi ees, on
neil ikkagi tulevikus eelis harimatute kodanike ees. Lõputunnistus on küll vaid paberileht, aga
see näitab, et inimene on pikka aega oma elus pingutanud ja püüelnud parema elu poole.