Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
omandavad ,,numinoossuse". (JUNG 1977: 301)
Jung ütleb, et ta mõistab teoloogide vastuväidet, kes heidavad ette allumatust viimsele tõele-
ilmutusele. Siiski ei ole kristlased ise jõudnud üksmeelele ilmutuse sisu suhtes. Millisele
tõlgendusele tõest tuleks siis ennast allutada ja kus on tõendid, et üks neist on parem kui teine?
Vaidlus käib, kuid arst on samal ajal silmitsi konkreetse abivajajaga.
,,Ta ei saa oodata, kuni igivanad skismad lõpetatakse, vaid peab haarama kinni ükspuha millest,
mis on patsiendi jaoks ,,elav" ja seetõttu efektiivne." (ibid)
Siin ilmneb jällegi Jungi konkreetne ja pragmaatiline suhtumine elu tähtsate küsimuste
lahendamisse. Jung mõistab müüti kui metajutustust Mircea Eliade laadis. Müüt on jutustus
universumi fundamentaalsetest tõdedest. Seetõttu võõrastabki Jung Bultmanni püüdu Kristust
ja evangeeliume demütologiseerida
annaabi.ee 
