Võistlusspordina harrastatakse laskesuusatamist, murdmaasuusatamist, mäesuusatamist(kiirlaskumine, slalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, mäe kahe ja kolmevõistlus), sööstlaskumist ja vigursuusatamist ning orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamine ja 1992 naiste laskesuusatamine. Aastast 1925 Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatud meeste võistlused nimetati 1937 tagantjärele MM võistlusteks, naised võistlevad MM võistlustel murdmaasuusatamises aastast 1954
spordialasid hoopis rohkem. Kelgukoertega harrastatavad spordialad ja nendel spordialadel korraldatavad võistlused jagunevad vastavalt sellele, kas tegemist on talvel ja lumel toimuvate võistlustega või kevadel ja sügisel toimuvate lumeta alade ehk dryland võistlustega: talvised spordialad: dryland e. lumeta spordialad: kelguvedu koerakross e. Canicross suusatajavedu e. Skijoring jalgrattavedu e. Bikejoring rakendisuusatamine e. Pulka tõukeratta vedu e. scooter käruvedu Kelguvedu on traditsiooniline kelgukoerte spordiala. Võistlustel võib vastavalt võistlusklassile koerirakendis olla 2 kuni 12. Rakendis on igal koeral oma ülesanne. Esimene paari moodustavad reeglinaheade juhiomadustega ja kogenud koerad.Selle järgi,
annaabi.ee 
