originaalsest ideest kogu tekst koosneb ladinakeelsetest seenenimetustest. I osa sisuks on seened, mis kasvavad Eestiskevadel, II osas on tegemist söögiks kõlbmatute või mürgiste seentega, III osas mainitakse kõiki sügisel metsas kasvavaid seeni ja IV osa on pühendatud Eesti parimatele ja harvaesinevatele seeneliikidele. Teose vormiskeem sarnaneb klassikalise sonaat- allegro tsükliga: esimene osa kiire, teine skertsolik, kolmas aeglane ning finaal jälle elavas tempos. 24. Oma 1.sümfooniaga muutis Sumera mõningal määral arusaamasid sümfooniast kui zanrist. Kui üldlevinud tõekspidamiste järgi pidi sümfoonia kätkema küllalt intensiivset muusikalise materjali töötluslikkust, siis Sumera sümfooniline arendus läks teises, keskendunult süvenevas ning kõlalilu sügavuti tunnetavas suunas. 25. Sumera on kirjutanud muusikat järgmistele tuntud filmidele:
Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuoossus on omaette kunstinähtus.Virtuoossus on tihedalt seotud tehnilise meisterlikkusega, aga tal on ka oma kunstiline idee. Virtuoossusel on järgmised funktsioonid: väljenduslik, tämbriline ja kõlaline; samuti on tal funktsioon teose struktuuris. Nendest nüüd lähemalt. Väljenduslikul funktsioonil on neli põhikarakterit: dramaatiline (Chopin, etüüd c-moll op 10 nr 12, Beethoveni Appassionata), skertsolik 3 (Mendelssohn, Viiulikontserdi finaal), triumfeeriv (Liszt, Klaverikontsert Es, algus), lüüriline (siis, kui kauni meloodiaga seostuvad figuratsioonid või meloodia on ümbritsetud virtuoossete figuuridega ja passaazidega, näit . Schuberti Ges-duur-Eksprompt, Chopini etüüd As op. 25 nr 1). Tämbriline funktsioon seostub esmajoones heleda, särava, sädeleva kõlaga see oli iseloomulik 19. sajandi alguse briljantsele
annaabi.ee 
