Klassikaline saksa filosoofia
loomine on aprioorne. Mehhanismi välja selgitamine nt soojuse põhjustamine, see rakendub
siis kõikidele kividele ehk on universaalne. Empiriiline reegel muutub nii seaduseks ja saab
rakenduda nähtuste puhul, mis on paratamtult samad. See ei kehti aga asja iseenda kohta.
Mõtlemine pole seotud „asja iseenda“ kohta.
Referaadis peab olema kõige tabavam formuleering. Loe lk 79.
Arumõisted on primaarsed ja kogemus on sekundaarne. Hume kui empirist ei saa seda öelda.
Skeptsisism on siin vältimatu. Analüüs oli võetud metafüüsika pärast. See analüüs peab kasu
tooma metafüüsikale. Metafüüsika tegeleb analüüsis mõistustunnetusega. On puhtad mõistus
mõisted, mis on ideed. Iga nähtus, mis eest leiame, nõuab, et me läheks tunnetusvõimete
juurde. Metafüüsika seostub siin mõistusega kitsamas tähenduses. 5 tunnetusvõimet; see
annab analüüsida olemasolevat metafüüsikat ehk selle kohta, saab midagi öelda. Prg 32-35 +
44 ja 45.
7. seminar.
37.lk
annaabi.ee 
