Maailmakirjandus III
Igavese külluse moment- tagasilöökidest hoolimata püüdleb
tegelane edasi ja saab Fausti analüüsida ka kui romantilist kangelast. Samuti on teosele iseloomulik
läbipõimunud hea ja kuri. Goethe loob ühe kõige eredama saatana, kes on jäänud hilisemasse kunsti.
See on peegeldunud edasi ja jõuame meistri ja margaritani välja, kes on õiglane ja lahendab keerukaid
situatsioone. Sellisel kujul võime Faustis jms näha romantilist konseptsiooni. Lisaks eituse ja
skeptsise printsiip- seda on nähtud kui maailma liikumapanevaks jõuks. Maailmas ja jumalas
kahtlemine. Need pole lõplikult hukka mõistetud, vaid kahtlevas inimeses nähakse ka edasiviivat
tegelast ja positiivse resultaadi juurde viib tee läbi lõhkumise ja lammutamise. See on romantilise
vaatega kooskõlas olev joon. Niisamuti on Fausti Margareta vaadeldav kui romantilise konseptsiooni
seisukohalt kujutatud tegelane. Ta on konfliktne, suhteliselt maine. Ka Fausti suhtumine Margaritasse