Kes peaks valitsema?
jaoks sama ning kõik vastuvõetud seadused mõjutavad kõiki ühtmoodi.
Siinkohal võime öelda: kuidas saab nii olla? Mõned on rikkad, mõned on vaesed. Mõned on tööandjad,
mõned töövõtjad. Kuidas saab olla, et seadus mõjutab kõiki ühtmoodi? Klassierinevused viivad kahtlemata
erinevatele, isegi vastandlikele huvidele. Fakt, et seadused ei tee kellelegi erandit, pole iseenesest piisav,
näitamaks, et seadus kohtleb kõiki ühtmoodi. Siit lähtub kaks skeptitsistlikku mõtteliini. Miks peaksime arvama,
et üldse on olemas mingi üldine tahe poliitika, mis mõjutab kõiki võrdselt? Teiseks, isegi kui see on olemas,
vaevalt on lihtne kindlaks määrata, milline see on.
Rousseau nägi ette mõlemat raskust ning tal on olemas radikaalne lahendus. Et tema süsteem oleks
praktiliselt teostatav, peavad Rousseau arvates puuduma suured ebavõrdsused. "Ükski kodanik pole iial piisavalt