Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine
Peamine küsimus
filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning
kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on
hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele
küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute,
epikuurlaste, stoitsistide ning viimaks kristlaste seisukohtades.
Skeptitisism ja künism
Mõlemad mainitud suunad nii skeptitsism kui ka künism olid kriitilised teiste filosoofiliste
lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste
selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism)
ning ühiskonnast eemaldumise (künism).
Skeptitsism
Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija koolkonna, mis põhines