Vana-Kreeka
peaaegu ainus allikas vanema skepsise kohta. Skeptikud kahtlevad tõe objektiivse
tunnetamise võimalikkuses. Pidevalt vaadeldes ja uurides jätab skeptik otsuse tegemata, sest
nii poolt kui vastu on võrdselt tugevaid argumente. Tõde on olemas, sest mida pole, seda pole
mõtet otsida. Tõde on meie eest lihtsalt peidus. Väita saab vaid nähtumuste (akatalepsia)
kohta, s.t. selle kohta, kuidas meile miski t u n d u b , mitte asjade olemuse kohta. Otsustustest
hoidumine (epoche) annab skeptikuile hingerahu ja häirimatuse (ataraksia).
Kui väitele saab vastata samaväärsega, pole mõtet vaielda. Skeptikud tahtsid kummutada
kõikide koolkondade dogmad. Oma otsustustest loobumist kommenteerisid skeptikud
troopidena. Kuna loobuda tuli ka moraalseist otsustusist, iseloomustab skeptikute eetikat
relativism.
Akadeemiline skepsis kujunes välja Aiooliast pärineva Arkesilaose (~315-241)poleemikas
stoik Zenoniga. Arvustades viimase tunnetusõpetust, jõuab järeldusele, et nii meeltetaju kui
annaabi.ee 
