Regionaalsete liitude moodustamine o Kuna rahvasteliit ei suutnud enam konflikte lahendada, hakati moodustama eraldi liite.Balti riikides tekitas Saksamaa agressivsuse suurenemine ärevust. Tõsist ohtu nägid Eesti ja Läti valitusus ka NSV Liidu aktiviseerumises. 1933-35 esitas Moskva mitmeid projekte Balti riikide sidumiseks endaga, põhjendades seda vajadusega ühendada jõud Saksa ohu tõrjumiseks. Siiski suhtusid Baltimaad nendesse ideedesse skepiliselt. NSV Liidu õhutusel loodi lõpuks siiski Balti kolmikliit, mis ei olnud aga sõjaliselt seisukohalt mingi tähtsusega. o 1930.a lõpul. Olid Balti riigid sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Rahvasteliit oli kaotanud igasuguse mõjujõu, sõjalispoliitilise Balti liidu loomine oli ebaõnnestunud. o 1938 .a kuulutas Eesti ennast neutraalseks. o Saksamaaga sõlmiti mittekallaletungilepinug( Läti ja Eesti) Suurt ohtu kujutas siiski NSV Liit. 5. NSV Liidu okupatsioon
deformeeritavatel kivimitel, savidel. Tabelites on küll enamike kalju kivimite tugevus näitajad olemas kuid neisse tuleb suhtuda skeptiliselt. Kuna nad näitavad kivimite tugevusi mis pole ilmastiku tingimuste poolt nõrgestatud ning erinevates kohtades olevad kivimite näitajad võivad erineda. Kuna settekivimite survetugevus kasvab aegudes siis sama vanade kivimite tugevus näitajad võivad ka erineda. Seepärast tuleb tabeli väärtustesse suhtuda skepiliselt. Kivimi poorides olev vesi vähendab kivimi tugevust. Vesi segab mineraalide ühildumist ja nõrgestab osakeste sidemeid. Vesi vähendab hästi nõrkade ja pooriderohke kivimite tugevust aga tal on minimaalne efekt tugevate vähese pooridega kivimi tugevusele. Tugevuse testimine laborites on ebatäpne, tänu kivimite erinevatele variatsioonidele (eriti nõrkade settekivimite puhul), siis täpsus on pluss miinus 20 protsenti. Praktikas võetakse tugevused ikkagi tabelitest
annaabi.ee 
