Puittaimede ehitus ja talitlus
kõrgemal. Puude tugevat peajuurt nimetatakse sammasjuureks ja sellise juurega
juurestikku sammasjuurestikuks. Puukoolides kärbitakse sageli taimede peajuurt (nt
tammel), et lõpetada selle kasv ja soodustada külgjuurte arenemist. Kui peajuur ei arene või
on arenenud nõrgalt ja juurte põhiosa moodustavad külgjuured, on tegemist
narmasjuurestikuga. Puude juurestikule iseloomulikud pikad ja harunemata juured on
skelettjuured, mille tipus asuvad lühikesed külgjuured – toite e imijuured. Viimased
imavad mullast vett ja lahustunud aineid ning skelettjuured transpordivad need edasi taime
maapealsetesse osadesse. Skelettjuured on ka puudele toeks ja aitavad tõsta nende
tormikindlust. Juurestiku töösügavus on mulla kõige viljakamas kihis, jäädes vahemikku 20-
80 c. Ariidsetel aladel võivad aga puude juured ulatuda rohkem kui 10 m sügavusele. Sageli